Kinnitatud 27.06.2025

MTÜ Saarepiiga Koolitus üldkoosoleku otsusega

Kesklinna Eralasteaed NAERUSUU

KODUKORD

1. Üldsätted

1.1. Kesklinna Eralasteaed Naerusuu kodukorras (edaspidi „kodukord”) on lähtutud Eestis kehtivatest õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Lisaks lähtub lasteaed oma tegevuses rahvusvahelistest konventsioonidest (sh Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon; ÜRO laste õiguste konventsioon), lasteaia põhikirjast ja üldistest põhiväärtustest.

1.2. Kui kodukorras puudub regulatsioon mingis valdkonnas, tuleb lähtuda lasteaia arengukavas ja õppekavas kirjapandud põhimõtetest ja väärtustest.

1.3. Kodukord on avalik dokument, mis on kättesaadav lasteaia veebilehel ja Eliis keskkonnas.

1.4. Kodukord kehtib territoriaalselt kõikjal, kus toimuvad lasteaia õppekavas ja lasteaia/rühma tegevuskavas ettenähtud tegevused.

1.5. Kodukord on lastele, lapsevanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik. Lapsevanem tutvub kodukorraga enne lasteaiaga lepingu sõlmimist.

1.6. Lapse heaolu lasteaias tagab lapse pere ja lasteaia koostöö. Lapsevanemad ja külalised käituvad lasteaia ruumide ja üritustel, samuti suhtluskeskkonnas lasteaia töötajatega suheldes viiakalt lugupidavalt.

1.7. Õppetöö ja kasvukeskkonna kavandamisel lähtub lasteaed eelkõige laste heaolust ja vajadustest.

2. Infovahetus

2.1. Lasteaia infokanalid on: Eliis keskkond; rühmades asuvad infotahvlid ja mobiiltelefonid; vajaduspõhiselt muud kanalid (e-mail, sotsiaalmeedia).

2.2. Igal hetkel perega ühenduse saamiseks on lapsevanemal kohustus anda lasteaiale perekonna kontaktandmed (lapsevanema telefoninumber, e-posti aadress, kodune aadress). Kontaktandmete muutumisel teavitab lapsevanem sellest viivitamatult rühma õpetajat.

2.3. Arusaamatuste korral pöördub lapsevanem esmalt rühma õpetaja poole, vajadusel palub abi direktorilt.

2.4. Lasteaed töötleb lapse ja lapsevanema isikuandmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

2.4.1. Lasteaias tehtud fotod lastest jagatakse vanematega Eliisi keskkonnas, kodulehel ja sotsiaalmeedias, kohalikes ja vabariiklikes ajalehtedes ning õpetajate tööalastel esitlustel. Vanemal on õigus keelduda oma lapse pildistamisest, tehes selleks Eliisis vastava avalduse.

2.4.2. Laste pildistamine lasteaia üritustel toimub iga pere isiklikuks otstarbeks ja fotode levitamine internetis ilma asjaosaliste nõusolekuta ei ole lubatud.

3. Töökorraldus

3.1. Lasteaed on avatud 7.30 – 18.00.

3.1.1. Valverühmaks õhtul kell 17.30 – 18.00 on Sipsiku või Pipi rühm, kus iga rühma kollektiiv on valves nädala kaupa.

3.2. Vastavalt vajadusele on lasteaia direktoril õigus liita rühmi ja teha muudatusi töökorralduses (suvekuudel, koolivaheaegadel, pühade eelsetel päevadel, õpetajate haigestumisel ja ka muul ajal).

3.3. Suvekuudel (juuni, juuli, august) on lasteaia töö korraldatud arvestades laste arvu, töötajate puhkusi ja teostatavaid remonttöid. Lasteaed on kollektiivpuhkusel juuli kaks esimest täisnädalat.

3.4. Lasteaia lahtiolekuaega lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval kolme tunni võrra tulenevalt kehtivatest õigusaktidest. Teistel juhtudel lühendatakse lasteaia tööpäeva nõukogu ettepanekul, pidaja korralduse alusel ning sellest teavitatakse vanemaid ette infokanalite kaudu mõistliku aja jooksul.

3.5. Lapse esmakordselt lasteaeda tulles palume lapsevanemal leida aega lapse harjutamiseks lastekollektiiviga.

3.6. Igal õppeaastal toimub 2 töötajate arenduspäeva, mil lasteaed on laste jaoks suletud.

4. Lapse lasteaeda toomine ja koju viimine, lapse puudumine

4.1. Lapsevanemal on õigus tuua laps lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides.

4.2. Hommikul palume informeerida rühma töötajat lühidalt kodustest juhtumistest, mis võivad mõjutada lapse päeva (nt halvasti magatud öö, probleemid tervisega jne).

4.3. Lasteaiaealine laps tuleb lasteaeda ja lahkub sealt ainult koos täiskasvanud saatjaga. Lapse saabudes ja rühmast või õuest lahkudes võetakse ühendust rühma töötajaga. Lapsevanem annab hommikul isiklikult lapse üle rühma töötajale ning järele tulles võtab lapse vastu rühma töötajalt. Juhul, kui lapsevanem peale lapse vastuvõtmist rühma töötajalt jääb lapsega viibima lasteaia alale, loetakse laps lapsevanemale üleantuks.

4.4. Lapsevanem tuleb õhtul lapsele järgi hiljemalt 17.50, et laps jõuaks kojuminekuks riietuda. Eriolukordades, kui lapsevanem ei jõua lapsele järele õigeaegselt, on tal kohustus sellest teavitada rühma töötajat rühma telefoni kaudu.

4.5. Kui lapsele ei ole lasteaia lahtioleku ajal järele tuldud, ootab rühma töötaja lapsevanemat kuni 1 tund peale lasteaia sulgemist. Samal ajal proovib rühma töötaja telefoni teel kontakti saada lapsevanematega või volitatud esindajaga ning teavitab olukorrast direktorit. Kui ka siis pole lapsevanem lapsele järele tulnud, teavitab rühma töötaja politseid lasteaeda jäetud lapsest ja järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi.

4.6. Lasteaed annab lapse üle teisele isikule (kes ei ole lapsevanem) juhul, kui lapsevanem on lasteaeda sellest eelnevalt teavitanud või andnud kirjaliku volituse. Võõrale isikule last üle ei anta.

4.7. Alaealisele pereliikmele lapse üleandmise osas langetab otsuse lapsevanem, arvestades lapse parimaid huve ja koduteekonna turvalisust. Lasteaial on õigus keelduda lapse üleandmisest alaealisele, kui selgub, et lapsevanema otsus on vastuolus lapse parimate huvidega või ohustab lapse turvalisust.

4.8. Kui lapsele järele tulnud isik on lasteaia hinnangul seisundis, mis võib last ohustada, võib temale lapse üleandmisest keelduda ja teavitada olukorrast teist lapsevanemat, ankeetandmetes märgitud kontaktisikuid ja/või politseid.

4.9. Koolieelikute rühma laps tohib üksinda lasteaiast koju käia ainult lapsevanema vastutusel ja sellekohase avalduse esitamisel.

4.10. Lapsevanem märgib lapse puudumise info esimesel võimalusel ELIISI, aga hiljemalt kell 9.00-ks vähemalt üks päev enne (va haigestumise puhul):

• kui laps haigestub või mingil muul põhjusel ei tule lasteaeda;

• kui laps tuleb lasteaeda peale puudumist.

4.11. Lapsevanem toob lapse lasteaeda arvestades lasteaia päevakava:

• kui Teie laps sööb hommikueinet, siis hiljemalt 8.25-ks;

• kui Teie laps ei söö hommikueinet, siis alates 8.50.

5. Riietus

5.1. Laps vajab lasteaias piisavalt, ilmale vastavaid riideid kogu päevaks. Lisaks tagavarariietele on lapsel olemas ka isiklikuks hügieeniks vajalikud esemed (kamm, pabertaskurätikute pakk, sõimerühmas niisked rätikud jne).

5.2. Laps tuleb lasteaeda puhaste ja tervete riietega (k.a. jope lukud) ning korrastatud välimusega (sh juuksed).

5.3. Lapsel on soovitav kanda libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõusid, et vähendada komistamis- ja kukkumisohtu.

5.3.1. Õues on lapsel ilmastikule sobivad jalanõud (kinnised tennised/botased, kummikud).

5.4. Ka suveperioodil on vajalik õues käimiseks peakate (rätik, nokkmüts, kaabu vms), mis kaitseb last päikese eest.

5.5. Jahedamal perioodil on lapsel õues kandmiseks kindad, mis ei karda määrdumist (soovitavalt labakindad, sõrmikud võiks kaasa anda lapsele, kes oskab neid iseseisvalt kätte panna).

5.6. Tagavarariideid on hea hoida kastis või kotikeses, mida saab riputada nagisse. Sõimelastel ja lastel, kellel esineb voodimärgamist, palume tuua kappi vahetuspesu ja kilekott, kuhu panna märjad riided. Suveperioodil on lapsel lasteaias riided tubasteks toimetusteks ja lisaks õues mängimiseks.

5.7. Hoidmaks ära riiete ja jalanõude kadumist ning vahetusse minemist on need märgistatud lapse nimega.

5.8. Toas on vajalikud vahetusjalanõud, mille jalga panekuga ja jalast äravõtmisega laps ise hakkama saab ja mis püsivad jalas. Soovitavalt mitte pehme tallaga sussid ja tagant lahtised jalanõud (viimased ka õues).

5.9. Õues tegutsemiseks sobib riietus, mis on ilmastikukindel ja mis ei karda määrdumist, sest käime õues peaaegu iga ilmaga.

5.10. Laste riietel tuleks vältida pikki paelu ja pika salli asemel kanname kaelust.

5.11. Lapse kapis ei ole lubatud hoida toiduaineid, sh ka maiustusi, ravimeid, teravaid ja ohtlikke esemeid (käärid, nuga, tuletikud jne). Lapse kapi aitab korras hoida lapsevanem.

5.12. Liikumistegevuse ajal on lapsel seljas spordiriided (va sõimeealised lapsed), „piduritega” sokid.

6. Õppemaks ja toitlustamine

6.1. Õppemaksu tasutakse jooksva kuu eest ja toiduraha eelnenud kuu eest ehk tagantjärgi.

6.2. Maksuteate õppemaksu ja toiduraha tasumiseks edastatakse lapsevanemale igakuiselt e-posti aadressile.

6.3. Õppemaksu ja toiduraha maksmise tähtaeg on märgitud esitatud arvele, palume tähtaegadest kinni pidada.

6.4. Kohatasu soodustuse saamiseks palume esitada põhjendatud avalduse lasteaia direktorile e-posti aadressil naerusuu@oesel.edu.ee, mille saamise ja ulatuse võimaluse otsustab lasteaia juhtkond.

6.4.1. Kui perest käib lasteaias kaks või enam last, siis lapsevanema avalduse alusel on õigus saada kohatasu soodustust pere vanema lapse pealt. Vastavasisuline avaldus esitada lasteaia direktorile e-posti aadressile naerusuu@oesel.edu.ee .

6.5. Lasteaias on kolm söögikorda ja toitlustame lapsi söögisaalis. Toidukordade kellaajad leiab rühma stendidelt ja rühma tegevuskavast.

6.6. Toiduraha arvestuse aluseks on rühmaõpetaja esitatud andmed ning direktori poolt kehtestatud toiduraha arvestamise kord.

6.7. Lapsevanem maksab toiduraha lapsele valitud söögikordade eest. Muudatustest söögikordades/ graafiku alusel lasteaiapäevade ja söögikordade märkimisest annab lapsevanem teada kirjalikult iga eelneva kuu lõpus.

6.8. Toiduraha arvestusse läheb:

– lapse haigestumise puhul tasub lapsevanem valitud toidukorrad esimese puuduma jäädud päeva eest;

– lapse puuduma jäämise korral, millest ei ole teatatud rühma (Eliis keskkonda või suuliselt edastatud infona) lapse puudumisele eelneval päeval kell 9.00-ks tasub lapsevanem kõikide valitud toidukordade eest.

7. Mänguasjad/spordivahendid/nutiseadmed

7.1. Lasteaeda võib kaasa tuua oma mänguasju, selleks on igal rühmal oma mängupäev (va kaisumänguasi, mille võib lasteaeda võtta igal päeval).

7.2. Mänguasjale palume märkida või kinnitada mingi tunnusmärk, mille järgi saaks kindlaks teha selle omaniku.

7.3. Lasteaeda kaasavõetav mänguasi ei tohiks olla liiga väike, kallis ega õrn.

7.4. Oma mänguasju lasteaeda tuues peab arvestama võimalusega, et see võib kogemata puruneda või kaduda. Koduse mänguasja eest rühma töötaja ei vastuta.

7.5. Oma mänguasja kaasa võtmisel kehtib meil põhimõte, et õpime asju jagama.

7.6. Lasteaeda kaasa võetud jalgratas või kelk tuleb igal õhtul koju viia. Lasteaed ei vastuta kaasavõetud rataste ja kelkude kadumise või purunemise eest ega hoiusta neid lasteaia siseruumides.

7.7. Lasteaiaealine laps ei vaja ega kasuta lasteaias kodust kaasa antud nutiseadmeid (mobiiltelefonid, nutikellad, tahvelarvutid jmt)

8. Lapse tervise, heaolu ja arengu toetamine.

8.1. Lapsevanem informeerib lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, millest lähtudes kohandab lasteaed võimaluse korral lapse päevakava, kasvukeskkonda, õppe- ja kasvatustegevust või arvestab söögikordadel.

8.2. Lasteaia töötajad arvestavad iga lapse individuaalsuse ja toevajadustega. Töötajad kujundavad tuge vajavate laste arengut soodustava ja võimalustele vastava keskkonna koostöös pere ja kättesaadavate spetsialistidega.

8.3. Lasteaias käib laps, kelle terviseseisund lubab tal osa võtta lasteaia tegevustest (ka õues) ja igapäeva toimingutest.

8.3.1. Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel lasteaia direktorit.

8.3.2. Lasteaeda ei lubata last, kelle terviseseisund võib ohustada lapse enda või teiste tervist.

8.3.3. Ilmsete haigustunnustega (silmapõletik, lööve, tugev köha, tugev vesine nohu, palavik) last on rühmaõpetajal õigus ja kohustus rühma mitte vastu võtta. Kui lapsevanem ei ole õpetaja hinnanguga nõus, pöördub ta lapse terviseseisundi hindamiseks perearsti poole.

8.4. Lapse haigestumise puhul viibib laps kollektiivist eemal vähemalt 3 päeva. Võimalusel/vajadusel kauemgi, et lapsel oleks aega kosuda ja siis ei ole ta enam nii vastuvõtlik uutele nakkustele.

8.5. Kui laps haigestub lasteaias, võtab lasteaed lapsevanemaga viivitamatult ühendust ja lapsevanem tuleb Lapse vigastuse korral kutsub õpetaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapsevanemaga ning teavitab juhtunust lasteaia juhtkonda. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmaabi.

8.6. Kui laps on haigestunud nakkushaigusesse (tuulerõuged, leetrid, läkaköha, punetised, gripp jne) tuleb teavitada sellest koheselt lasteaeda. Ka viiruslikud silma- või kõrvapõletikud ning kõhuviirus on kontaktide (mänguasjad, pinnad, kehaline kontakt) teel kiirelt levivad nakkused, millesse haigestumisel tuleb rühma õpetajat koheselt informeerida.

8.6.1. Lapse haigestumisel, mille puhul esinevad nakkushaiguse tunnused (kehatemperatuuri tõus, lööve, oksendamine, kõhulahtisus) on arstlik läbivaatus kohustuslik.

8.6.2. Lapsel lasteaias tekkinud nakkushaiguse kahtluste puhul tuleb lasteaia töötajal võimaluse korral laps eraldada teistest lastest, kuid last ei tohi paigutada üksinda eraldi ruumi.

8.6.3. Nakkushaiguste esinemise perioodile rakendatakse lasteaias eri puhastuskorda ja kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.

8.7. Kui Teie laps vajab mingis osas erihoolt või tähelepanu (nt tundlikud kõrvad, higistab palju jms) siis teavitada sellest kindlasti rühma töötajaid.

8.8. Lasteaias ei anta lapsele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt diabeedihaigele) lasteaias anda ravimeid (originaalpakendis) arsti määratud juhiste järgi üksnes vanema kirjalikul taotlusel ja kokkuleppel direktori ning määratud rühma töötajaga.

9. Puhkeaeg

9.1. Lasteaias on lastel puhkeaeg kell 13.00 – 15.00, mis on mõeldud keha ja vaimu taastumiseks. Sel ajal on lastele tagatud võimalus:

– magada või pikutada;

– aiarühma lastel ajavahemikus kell 14.00 – 15.00 kokkulepitud tingimustel (nt on esimese tunni lasknud kehal puhata) osaleda vaikselt täiskasvanute poolt observeeritud ja vajadusel juhendatud tegevustes kas rühmaruumis, rühma koridoris või I korruse õppeklassis.

10. Turvalisuse tagamine

10.1. Lasteaed hoolitseb laste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse turvalisuse eest.

10.2. Lasteaia töötajad loovad lasteaias füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.

10.3. Lasteaia mööbel on paigutatud nii, et minimiseerida vigastuste tekkimise ohtu ja jätta lastele võimalikult palju ruumi mängimiseks.

10.4. Lapse välja minek lasteaia ruumidest ja territooriumilt lasteaia töötaja teadmata ning võõraste isikute omavoliline sisenemine lasteaia ruumidesse on keelatud.

10.5. Õppekäigu ajal tänaval liigeldes on lapsed ja neid saatvad lasteaia töötajad helkurvestides.

10.6. Turvalisuse tagamiseks on lasteaia territooriumil ööpäevaringne videovalve. Turvakaamera salvestisi avalikustatakse ainult lasteaia turvalisuse tagamise eesmärgil selleks seadusandlikku õigust omavatele isikutele ja institutsioonidele.

10.7. Turvalisuse tagamiseks on lasteaed piiratud aia ning riiviga väravatega. Iga lasteaia territooriumile siseneja või väljuja on kohustatud sulgema värava riiviga.

10.8. Lasteaias lapse poolt teisele lapsele või lasteaia personalile tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab selles eest kahju põhjustanud lapse vanem õigusaktis ettenähtud korras.

10.9. Lapsed, lapsevanemad ja lasteaia töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama rühma töötajat või lasteaia direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest.

10.10. Lapse vägivaldse käitumise korral tegutseb lasteaia töötaja viivitamatult oluolukorra likvideerimiseks, järgides kehtestatud nõudeid ning valides ohusituatsioonile vastava säästvaima vahendi. Võimalusel kooskõlastatakse käitumisviis eelnevalt lapsevanemaga.

10.11. Lasteaias on kiusamise ennetamise võtmeisikuks õpetaja, kes on iseenda, laste, vanemate ja kolleegide omavaheliste sõbralike ja toetavate suhete looja.

10.12. Lasteaed teavitab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat avastatud ilmsetest vägivalla ja/või väärkohtlemise tunnustest.

11. Koostöö

11.1. Iga lapse individuaalse arengu hindamise protsessi on lasteaial õigus vajadusel kaasata erialaspetsialiste (logopeed, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog jt). Lapse arengust ülevaate andmiseks ja vajadusel individuaalse arenguplaani koostamiseks toimub vähemalt kord aastas arenguvestlus, milles osalevad õpetaja ja lapsevanema(d) ning kuhu vajadusel kaasatakse, ühisel kokkuleppel erialaspetsialiste.

11.2. Abi ja nõu saamiseks pöörduge julgelt lasteaia õpetajate, juhtkonna või valitud lastevanemate esindaja poole. Kui märkate midagi, mis vajab muutmist või parendamist pöörduge avameelselt lasteaia juhtkonna poole, et probleemid saaks võimalikult kiiresti lahendatud esmatasandil st lasteaias.

11.3. Lasteaias toimuvatest sündmustest ja aktuaalsetest probleemidest teatame Eliis keskkonnas. Külastage, lapsega seonduvaga kursis olemiseks, regulaarselt Eliis keskkonda, sest lapsele on innustav ja oluline, kui vanemad tema tegevuste vastu huvi tunnevad.

11.4. Lapsevanem osaleb võimalusel peredele suunatud lasteaia ühisüritustel.

11.5. Nii lasteaial, kui ka lapsevanematel on ühine eesmärk – arendada ja toetada last tema kasvamisel. See toimib kõige paremini meie ühise koostöö tulemusena.